Uudised

Kas saab olla midagi vahvamat kui külastada meie lähimat naabrit, kes mõnes mõttes „elab“ nii lähedal, aga samas ka nii kaugel.

17. – 19. maini sõitsime ringi Peterburis ja selle lähiümbruses. Eriliselt lummava mulje jättis kevadpäikese sillerduses purskkaevude meka Peterhof. Vahvasti töötasid sellised purskkaevud, nagu “Simson võitleb lõviga”, Suur Kaskaad, “Malemägi”, “Tamm”, lõbusad purskkaevud, mis mingil hetkel külastajad märjaks pritsib, “Vihmavari“, Aadam” ja “Eeva”. 102 hektari eest pidi hoolitsema ainult 6 aednikku, aga vaadates seda lilleilu ja puhtust, siis on raske uskuda, et nii väike seltskond suudab tagada taolise ilu.

Eredalt jääb meelde laevasõit Peterburi kanalitel ja Neeva jõel, mida ääristavad uhked paleed, kirikud ja pargid – igaüks näitamas endisaegsele pealinnale kohast teatud rahvakihi jõukust ja toredust, aga samas ka paljude kurba saatust.

Kuidas saab jätta külastamata Peeter I poolt rajatud Põhjamaade Veneetsia alguspunkti – Peeter-Pauli kindlust koos oma vangikongide, rahapaja ja hollandi stiilis kirikuga, kuhu on maetud Peeter I ise ja veel teisigi valitsejaid. Märkimata ei saa jätta ka Venemaa viimast tsaari Nikolai II, kelle säilmed leiti ja maeti ümber veel üsna hiljuti.

Peterburis pole võimalik käia ära ilma Ermitaaži külastamata. Mõne inimese jaoks on 2 tundi seal viibimiseks antud aeg lühike, mõne jaoks ülipikk, aga tegelikult tahaks seal veeta päevi, sest muuseumil on palju rääkida ja näidata.

Tõeliselt uhke pilt avanes linna erinevates kirikutes ja katedraalides. Meil oli võimalik külastada Kaasani katedraali, kuhu on maetud Venemaa suur väejuht Mihhail Kutuzov ja kus saab imetleda Kaasani Jumalaema imettegevat ikooni.

Iisaku katedraali katusel viibides võis öelda: „Linn nagu peopesal“. Tõepoolest avanes imekaunis vaade. Iisaku katedraal on suurim õigeusu kirik Peterburis. Kirik on pühitsetud Dalmaatsia Iisakule ja ehitati arhitekt Auguste de Montferrandi projekti järgi aastatel 1818–1858 ning on üks maailma suuremaid kupliga sakraalehitisi. Kiriku kõrgus on 101,5 meetrit ja peakupli läbimõõt on 26 meetrit.

Kolmanda päeva hommikul alustasime peale koormavalt tugevat hommikusööki koduteed. Sõitsime Kroonlinna üle kaitsetammi, mis oli umbes 12 kilomeetrit pikk ja oli lõplikult valminud 2011. aastal. Mööda tammi, mida kahelt poolt uhtusid Soome lahe lained, oli uhke sõita. Kroonlinna rajas Peeter I 1704. aastal. Kuni 1723. aastani kandis linn nime Kronschlot. Kroonlinna üks suurimaid ehitisi on Merekirik. Pettumuse valmistas Lydia Koidula kodumaja seinal olev mälestustahvel, mis tundus liiga tagasihoidlikuna. Meie eestlastena oleme oma luuletajast-näitekirjanikust vaimustuses. Kui aga rahulikumalt mõelda, siis on Koidula sealsetele inimestele lihtsalt sõjaväearst Eduard Michelsoni abikaasa ja eestlased ongi tagasihoidlikud.

Ja siis bussiga läbi tunneli ja võeti suund Eesti poole, vaja oli  veelkord tankida odavat kütust. Veel pisut sõitmist ja juba oli näha kutsuvat Hermanni kindluse torni – Eesti paistis.

Reisiseltskonna nimel Ene Vister

Otepää gümnaasiumi ja Tartu Kalevi noored on alustanud suvist kergejõustiku hooaega väga edukalt. 

Järvakandis toimunud Eesti meistrivõistlustel murdmaajooksus saavutas Robin-Mathias Müür PU 14 vanuseklassis kuldmedali, läbides 1 km distansti ajaga 3.04. 

TV 10 Olümpiastardi IV etapil heitis ketast teistest kaugemale Sten- Erik Iir. Sten lennutas 600 grammist ketast 41 meetrit ja 15 sentimeetrit, mis on antud kettaga võistlussarja rekord ja edestas II kohta koguni 10 meetriga. Võitjaid autasutas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. 

TV 10 Olümpiastardi eelviimasel etapil paistsid silma ka meie jooksumehed Alexander Kapp ja Robin-Mathias Müür. Alexander jõudis 1000 m jooksus uue tulemuseni, joostes esimest korda alla kolme minuti. Aeg 2.59,27 minutit andis talle auhinnalise 5. koha. Endast peaaegu 2 aastat vanemate poistega jooksnud Robin saavutas ajaga 3.01,40 minutit kõrges konkurentsis tubli 7. koha.

Toomas Halliste
Otepää noorsportlaste treener

Aprillikuu viimasel kuupäeval toimus kostüümipidu algklassiõpilastele. Peole olid tulnud superkangelased ning Barbied.

Kõik kostümeeritud osalejad said ennast jäädvustada fotoseina taustal. Seejärel oli tüdrukutel võimalus katsetada meikimisoskusi ja poisid said näidata, kui osavad on nad näomaalingute tegemises. Tüdrukute ja poiste tehtud töid saab vaadata algklasside maja II korrusel.

Kuna ükski pidu ei möödu tantsuta, siis nii poisid kui ka tüdrukud said oma tantsuoskust näidata erinevate muusikate saatel.

Tänapäeval ei kohta vist ühtegi last, kes ei veedaks aega televiisori taga. Sellelgi peol olid kohal reklaamieksperdid. Nendel tuli arvata, missugust toodet või firmat reklaamitakse. Näiteks „Sinu kaagutamine kõlab tuttavalt“ või „Maitse Lõuna-Eestit“. Viktoriini käigus selgus, et eksperdi töö ei olegi kõige lihtsam.

Lisaks telereklaamidele tuli peost osalejatel nuputada, missugusele loomale hääl kuulub. Kõige keerulisem oli õpilastel ära arvata eesli, papagoi, tuvi ja nahkhiire häält.

Iga peo juurde kuulub kindlasti ka tort. Nii saidki peost osavõtjad meisterdada endale tordilõigu. Kõikidel klassidel valmisid omanäolised tordid. Imelised tordid on välja pandud I korruse aknalaudadele.

Kuid on, et kord iga pidu saab otsa… (H. Käo).

Aitäh kõikidele osalejatele meeleoluka panuse eest!

Triin Rehk ja Tiie Jaaniste
klassiõpetajad