Uudised

5. juunil toimus Rohelise kooli programmi tunnustusüritus-konverents Tallinna Rahvusraamatukogus.

Päev algas muusikalise tervitusega Reigo Ahvenalt ja jätkus Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi tervitussõnadega. Konverentsi esimeseks teemaks oli  igaühe looduskaitse, kus  Aveliina Helm (Tartu Ülikool) rääkis sellest, miks on aeg igaühel loodust kaitsta ja kuidas seda teha. Lihtne näide – niitmise asemel heinategu ausse.

Ettekandega esinesid Eco-Schools programmijuht Hak van Nispen tot Pannerden Hollandist ja Litu Kiminski, kes on seotud Soome Eco-Schools („Vihreä lippu“) programmiga. Kiminski viis meid kurssi programmi tegevustega Soomes ning näitas videot, mis oli tehtud „Vihreä lippu“ 20. aastapäevaks.

Päeva lõpus tunnustati haridusasutusi keskkonnateadlikkuse eest ökomärgisega „Roheline lipp“. Rohelise lipu said esimest aastat programmis osalenud koolid, sealjuures ka Otepää Gümnaasium. Oleme selle aasta jooksul teinud palju, et õpilased  ja õpetajad käituksid keskkonnateadlikumalt. Oleme ülimalt õnnelikud ja tänulikud sellise tunnustuse eest.

Üritus oli hariv ja pani veel rohkem  mõtlema selle üle, kuidas juurutada rohelist mõtlemist  kaitsta loodust ja liigilist mitmekesisust .

Rohelist ja päikeselist suve!

Otepää Gümnaasiumi roheliste töörühma nimel

Meriliis Ilves
8.b klassi õpilane

30. mail toimus Otepää Gümnaasiumi kooliaias heategevuslik kevadlaat, mille abil toetati 162,28 euroga Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liitu.

Päikseline päev tõi laadalisi ning kauplejaid, lisaks neile astusid üles ka esinejad Merle ning Heidi Soonberg, Geir Kudu, Loore All ning JJ-street. Aja veetmiseks mängiti jalgpalli ning sai osavõtta teatevõistlustest.

Suured tänud kõigile, kes võtsid osa sellest päevast ning tegid väikese heateo.

Pille-Riin Merilo

Kas saab olla midagi vahvamat kui külastada meie lähimat naabrit, kes mõnes mõttes „elab“ nii lähedal, aga samas ka nii kaugel.

17. – 19. maini sõitsime ringi Peterburis ja selle lähiümbruses. Eriliselt lummava mulje jättis kevadpäikese sillerduses purskkaevude meka Peterhof. Vahvasti töötasid sellised purskkaevud, nagu “Simson võitleb lõviga”, Suur Kaskaad, “Malemägi”, “Tamm”, lõbusad purskkaevud, mis mingil hetkel külastajad märjaks pritsib, “Vihmavari“, Aadam” ja “Eeva”. 102 hektari eest pidi hoolitsema ainult 6 aednikku, aga vaadates seda lilleilu ja puhtust, siis on raske uskuda, et nii väike seltskond suudab tagada taolise ilu.

Eredalt jääb meelde laevasõit Peterburi kanalitel ja Neeva jõel, mida ääristavad uhked paleed, kirikud ja pargid – igaüks näitamas endisaegsele pealinnale kohast teatud rahvakihi jõukust ja toredust, aga samas ka paljude kurba saatust.

Kuidas saab jätta külastamata Peeter I poolt rajatud Põhjamaade Veneetsia alguspunkti – Peeter-Pauli kindlust koos oma vangikongide, rahapaja ja hollandi stiilis kirikuga, kuhu on maetud Peeter I ise ja veel teisigi valitsejaid. Märkimata ei saa jätta ka Venemaa viimast tsaari Nikolai II, kelle säilmed leiti ja maeti ümber veel üsna hiljuti.

Peterburis pole võimalik käia ära ilma Ermitaaži külastamata. Mõne inimese jaoks on 2 tundi seal viibimiseks antud aeg lühike, mõne jaoks ülipikk, aga tegelikult tahaks seal veeta päevi, sest muuseumil on palju rääkida ja näidata.

Tõeliselt uhke pilt avanes linna erinevates kirikutes ja katedraalides. Meil oli võimalik külastada Kaasani katedraali, kuhu on maetud Venemaa suur väejuht Mihhail Kutuzov ja kus saab imetleda Kaasani Jumalaema imettegevat ikooni.

Iisaku katedraali katusel viibides võis öelda: „Linn nagu peopesal“. Tõepoolest avanes imekaunis vaade. Iisaku katedraal on suurim õigeusu kirik Peterburis. Kirik on pühitsetud Dalmaatsia Iisakule ja ehitati arhitekt Auguste de Montferrandi projekti järgi aastatel 1818–1858 ning on üks maailma suuremaid kupliga sakraalehitisi. Kiriku kõrgus on 101,5 meetrit ja peakupli läbimõõt on 26 meetrit.

Kolmanda päeva hommikul alustasime peale koormavalt tugevat hommikusööki koduteed. Sõitsime Kroonlinna üle kaitsetammi, mis oli umbes 12 kilomeetrit pikk ja oli lõplikult valminud 2011. aastal. Mööda tammi, mida kahelt poolt uhtusid Soome lahe lained, oli uhke sõita. Kroonlinna rajas Peeter I 1704. aastal. Kuni 1723. aastani kandis linn nime Kronschlot. Kroonlinna üks suurimaid ehitisi on Merekirik. Pettumuse valmistas Lydia Koidula kodumaja seinal olev mälestustahvel, mis tundus liiga tagasihoidlikuna. Meie eestlastena oleme oma luuletajast-näitekirjanikust vaimustuses. Kui aga rahulikumalt mõelda, siis on Koidula sealsetele inimestele lihtsalt sõjaväearst Eduard Michelsoni abikaasa ja eestlased ongi tagasihoidlikud.

Ja siis bussiga läbi tunneli ja võeti suund Eesti poole, vaja oli  veelkord tankida odavat kütust. Veel pisut sõitmist ja juba oli näha kutsuvat Hermanni kindluse torni – Eesti paistis.

Reisiseltskonna nimel Ene Vister