Uudised

20. augustil möödus 30 aastat Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest ning selle tähistamiseks toimus 15. septembril paljudes koolides ajarännak 20. augustisse 1991. Olusid arvestades rändasid Otepää Gümnaasiumi 9. klasside õpilased ja mõned õpetajad aga alles teisipäeval, 12. oktoobril 21. augustisse 1991.

Rändasime ajastukohastes riietes vanaema Malle 60. sünnipäeva tähistamisele Otepääl, mis langes aga väga ärevale hetkele, mil Eesti iseseisvus oli eelmisel õhtul välja kuulutatud, kuid peolauda istudes ei olnud teada, kuidas Tallinnas Nõukogude Liidu tankide tegevus kulgeb ja kas olukord on ikka rahulik.

Peolised püüdsid kõigest hoolimata säilitada rõõmsat meelt ning isamaalist hoiakut. Pika valge linaga kaetud laua taga olid kohad sisse võtnud peakangelase abikaasa Illar, lapsed Jaan, Aivar ja Ainar oma abikaasade ja lastega, töökaaslased piimakombinaadist, naabrid, sugulased, isegi ammune klassiõde. Peole tõid ametliku ja piduliku ilme Valgast õnnitlema saabunud kõrged ministeeriumiesindajad, kes andsid sünnipäevalapsele kui tuntud juustumeistrile väljapaistvate saavutuste eest üle uhke aukirja ja lilled.

Peokõne pidas sünnipäevalapse klassiõde Juta, kes saavutuste kõrval meenutas ka lõbusaid juhtumeid ühiselt kooliteelt ning kinkis väärtusliku ristpistes maali. Ühise kingitusena sai sünnipäevalaps ka uhke kassettmagnetofoni.

Peolaud oli keerulistest aegadest hoolimata kaetud ning nälga keegi tundma ei pidanud. Lisaks kodus valmistatud kartulisalatile oli õnnestunud hankida ka Rakvere lihakombinaadi viinereid ning vorsti võileibadele. Lauda mitmekesistasid külaliste toodud värskelt sisse tehtud hoidised – marineeritud seened, kurgid, pirnid. Ei puudunud ka heeringas sibula ja hapukoorega. Tervitusjoogiks jõhvikamorss. Magustoiduks pakuti küpsisetorti ning kass Arturi kooki, samuti Komeedi ja Teekonna kompvekke.

Pärast külaliste tutvustusringi ja kehakinnitust vesteldi päevateemadel, lauldi ühiselt isamaalisi laule, kuulati kassettidelt muusikat, aga osaleti ka laulumängudes. Hilinemisega saabusid peole naabrid Kaja ja Ülle, kes polnud Tartu poolt tulles siiski jõudnud ära oodata infot teletorni eduka kaitsmise ning tankide lahkumise kohta. Seda jäi sünnipäevaseltskond lootusrikkalt ootama.

Peo lõpetas soovide kirjutamine kaugesse tulevikku ehk aastasse 2021. Näiteks sooviti iseseisvust, põllutehnika arengut, majanduskasvu, et toitu oleks vabalt saada, et Eesti jääks igavesti iseseisvaks, et millestki poleks puudust, poleks sõdu, poleks okupatsioonihirmu, oleks rohkem toitu ja kaupu poes, et kohv oleks igal sünnipäevalaual olemas, suurt arengut igas valdkonnas, laste haridus eesti keeles, palju tervist, loomadega seotud meditsiini arengut, et Eesti on vaba riik ja vabadus püsiks.

Ajarännaku õnnestumisele aitasid kaasa kõik 9. klasside õpilased, kes rolli sisse elasid ja ajastukohased välja nägid, samuti nende klassijuhatajad ja kooli juhtkond, kes kaasa lõid, samuti õpetajad, kes tõid kodust ajastukohaseid nõusid, mida peol kasutasime. Aitäh kõigile! Loodetavasti said kõik mõne teadmise või meenutuse 30 aasta tagusest ajast.

Heivi Truu,
ajarännaku eestvedaja

12-14. oktoobril oli Otepää Gümnaasiumi I kooliastme õppuritel võimalus tutvuda robootika ja robotitega ning nende kasutamisega õppetegevuses. Bee-bot mesilasrobotid külastasid esimeste klasside õppureid, et koos õppida numbreid ja tähti põnevate ristsõna lahendamiseks.

Vanemate klasside õppurid tutvusid WeDo2 komplektiga. Teemaks oli roboti programmeerimine vastavalt tekstülesannetele, kus pidi programmeerimise abil kontrollima oma vastuseid ehk õpilased said teada, kuidas robot korrutab ja liidab.

Käed külge lahendus pakkus õpilastele palju avastamisrõõmu ja suurendas uudishimu robootika vastu, tugevdas meeskonnatöö ja koostöö oskust.

Sellise tunniteema lõimumisega omandab õpilane teadmisi programmeerimisest, alustades kergematest ülesannetest, liikudes järjest raskemate loominguliste ülesanneteni, arvestades õppuri individuaalsusega.

Tänan kõiki klassijuhatajaid, kes lubasid roboteid oma tunniteemas kasutada ning olid abiks tunni läbiviimisel.

Mõnusat sügist

Terje Tammekivi
OG robootikaringi juhendaja

See ta ikka on,
see, kes palju peab suutma,
mured mahedaks muutma.
See ta ikka on,
kes oskab tarkusi anda,
aidata raskusi kanda.
See ta ikka on,
kelles on valgust ja sära –
eales ei lõpe see ära.
Mõtlen, mõtlen, et millest
võtab ta küll oma jõu.
Kuidas nii rikas on põu…
(L. Andre)

3. oktoobril tähistas Otepää Gümnaasium Eesti vanima eestikeelse maagümnaasiumina oma 114. sünnipäeva. See oli Vene impeeriumis väga erakordne, et nii väikeses kohas nagu Otepää suudeti juba 1907. aastal avada eestikeelne progümnaasium. Eestvedaja oli kooliseltsi juht Gustav Wulff, temaga koos rajasid selle kooli ka teised kohalikud aktiivsed inimesed ning lapsevanemad, kes oma lapsed uude kõrgemasse kooli tõid, kuigi koolis oli õppemaks ning enne 1909. aastat puudus koolimaja. Rendipindadel 42 õpilasega alustanud kool on näinud erinevaid riigivõime, Eesti riigi sündi ja okupeerimist, tegutsenud 1930. aastatel isegi õigusteta gümnaasiumina, ühendatud 1944. aastal algkooliga, kandnud mitukümmend aastat Otepää Keskkooli nime ning olnud viimased 24 aastat taas gümnaasium.

Meie koolil on väärikas minevik, siin on õppinud palju tublisid õpilasi ning jaganud teadmisi palju silmapaistvaid õpetajaid. Lisaks õppimisele on tegeletud muusika, koorilaulu, rahvatantsu, spordi, näitemängu, kodu-uurimise ja palju muuga. Koolimaja on aja jooksul laienenud ning õppetingimused on kogu aeg paranenud: peamaja sai sel aastal 60-aastaseks, algklasside korpus avati 2000. aastal ning spordihoones algas 18. õppeaasta.

Viimased õppeaastad on olnud erilised kõigile koolidele. Kogu koolipere on pidanud toime tulema distantsõppega, mis on ehk ka koolikaaslaste ja koolimaja väärtust rohkem esile toonud. Minevikust on mõndagi kaasa võtta ja õppida, me ei saa minevikku unustada, kuid oleks väga hea, kui hindaksime ka seda, mis meil on praegu olemas. Varsti on seegi ajalugu.

Palju õnne kooli sünnipäeva puhul!

Heivi Truu, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja