Uus skaudiüksus loodi 1989. aasta märtsis. (taastamiseks ei julge seda ehk seetõttu nimetada, et seostatus ennesõjaaegsete Otepää skautidega puudus). Skaudiüksuse loomise mõtte tõi Otepää Keskkooli saabunud kiri, kus kutsuti üles looma skautlikel põhimõtetel tegutsev poisteüksus ning kutse tulla ülevabariigilisse laagrisse Vormsi saarele. Vastava kuulutuse peale kooli teadetetahvlil tuli poisse kokku kahe kaimkonna jagu (praeguses mõistes kahe salga jagu), mis moodustas kokku hõimkonna (praeguses tähenduses rühma).
Skautluse eestvedajaks ja hõimkonna juhiks sai Otepää Keskkooli õpetaja Peeter Mändla, kes on nüüdseks lipkonna mõõtmed võtnud üksuse juhiks tänaseni.
Skaudiüksus vajas omale nime ja embleemi ning pärast väikest mõtlemisaega otsustati valida nimeks "Grislid". Seda sellepärast, et olles otepäälased taheti seostada nime kuidagi karudega, kuid tavalise karuga seotud nimi oli tollal juba mujal Eestis skautide hulgas kasutusele võetud. Idee panna hõimkonna nimeks just Grislid tuli tol ajal taas populaarseks saanud raamatust "Winnetou". Embleemi tarvis joonistas või kopeeris kuskilt iga poiss ühe karu kujutise ning nende hulgast valiti välja välimuselt ja trükitehniliselt sobivaim.
Mõne aja pärast liitusid üksusega paar poissi Palupera koolist. Koos valmistuti suviseks laagriks, õpiti seljakotti pakkima ja muid matkatarkusi, jagati omavahel kohustusi - näiteks kaks poissi said enesele ülesande koostada eeloleva laagri tarvis esmaabipakk ning omandada esmaabioskused. Uuriti ka kättesaadavast napist kirjandusest lähemalt skautliku liikumise kohta, sest ettekujutus skautlusest oli alles üsna ähmane.
Aprillikuus külastasid Otepääd paar tollase Eesti Poiste Liidu juhatuse liiget ja Otepää piirkonna sõprusvalla skautide esindajat Soomemaalt Vihtist. Esimest korda saadi vahetut ja täpsemat informatsiooni skautluse kohta. Kõik soovijad said osta värskelt ilmunud ajakirja "Eetser" esimese numbri.
25. - 30. juunil 1989 osaleti esimeses eetserskautide suvelaagris Vormsi saarel...
18. - 26. juulil 1998 toimus Eesti Skautide Ühingu ja Eesti Gaidide Maleva ühine suurlaager "Metsaraamat' 98" Tagametsas, Järvamaal. Laagrist võtsid osa ka Otepää lipkonna skaudid Otepää linnast ja Pühajärve vallast ning lisaks kutsuti külla skaudid sõprusüksusest Soomemaalt Vihtist.
Enamusele meist algasid laagripäevad juba varem - 13.- 17. juulil oldi eellaagris. Otepää lipkond oli saanud ülesande ehitada suurlaagri jaoks "Kurja haldja metsaraja"- nimelise takistusraja, mis ka eellaagri jooksul vihmast ilma trotsides valmis saadi.
18. juulil saabusid ülejäänud poisid ja Vihti külalised laagrisse ning asuti telke püstitama ja oma elupaika välja ehitama. Kutsutud külalistele Soomest lisandusid "kutsumata külalised" Taanist - taanlasi oli Eesti suulaagrisse tulnud terve suur bussitäis ning nemad jaotati üle laagri Eesti üksuste juurde laiali, nii saime meiegi rühma taanlasi lisaks. Õhtul toimus laagri avalõke, kus sai esimest korda tunda ürituse mastaapsust. Järgmisel hommikul toimus laagri avamistseremoonia, kus heisati riigilipud. Selgus, et skaute- gaide oli kokku tulnud 12 eri riigist ja kokku tegi see ligikaudu 700 inimest.
Järgnevated päevad möödusid aktiivses laagritegevuses - avatud oli üle 40 erineva tegevuspunkti, kus oli võimalik õppida kõikvõimalikke asju: valmistama muusikariistu, ehitama ränirahnude autot ja sellega hiljem sõita, mägironimist (selleks oli vastav koht ette valmistatud laagripaiga lähedal asuvas vanas jahilossis, ronida sai alpinisti kombel ligi 4- korruselise maja kõrgusele), enesekaitset, esmaabi andmist, mitmesugust käsitööd tegema ja veel palju- palju asju. Selgus, et Otepää skaudid on kõvad põmmutajad, täpsuslaskmise tegevuspunktis jäid mitmed poisid laagri lõpuni heade tulemustega edetabeli etteotsa.
Laagri ajal toimus ka kahepäevane matk pikkusega ligi 50 kilomeetrit, matkapäevad tegi huvitavaks laagriliste jaoks spetsiaalselt korraldatud Päästeteenistuse demonstratsioonesinemine ühe järve ääres poolel matkateel, lisaks olid matkarajal tegevuspunktid ja proovida sai muidugi orienteerumisoskust. Matka sihtpunkt ja ööbimiskoht oli ajaloolises paigas - Lõhavere linnamäel, kus muinasajal asus muistsete eestlaste kuulsaima vanema Lembitu linnus.
Laagri jooksul toimus ka spordivõistlusi, kus Otepää poistest oli suur abi Tartu alalaagri võistkonnale. Näiteks jalgpallis sündis laagri ilusaim värav efektse pealöögiga just otepäälaste koostööst.
Viimasel laagripäeval toimus suur karneval- laat, kus laagriraha eest (laagri templi jäljendiga puukettad) võis osta teiste poolt väljapakutud näputööd, sai proovida õnneloosi ja muud, laagriraha sai teenida jällegi oma fantaasiat rakendades. Laada lõppedes sai laagriraha vahetada maiustuste vastu, kes oma magusaisu suutis taltsutada, jättis mõne laagriraha ka omale mälestuseks. Pealelõunal toimus pidulik ausamba avamine metsavendadele (laagri territooriumil asus omal ajal metsavendade punker), mis oli valminud laagri jooksul. Materjal ausamba ehitamiseks saadi nii - iga skaut või gaid, kes laagrisse tuli, pidi võtma kaasa kivi oma kodukohast. Ausamba valmistamisel võis igaüks selle oma käega sisse müürida. Sellele järgnes laagri lõputseremoonia, kus tänati korraldajaid, teiste hulgas said tänukirjad ja meened ka meie skuadid, kes olid osalenud varemmainitud takistusraja ehitamisel. Õhtul toimus laagri ühine lõpulõke ja järgneval päeval lahkus igaüks oma kodu poole. Uute sõpradega lepiti kokku taaskohtuda järgmistel skautlikel üritustel ja muidugi järgmises suurlaagris kolme aasta pärast.
Otepää lipkonna laagriskäik ja vihtilaste võõrustamine sai võimalikuks tänu omavalitsuste ja sponsorite kaasabile. Täname Otepää Linnavolikogu, Pühajärve Vallavolikogu, AS Bach, AS Parmet ja Valgamaa Fondi.
Laager oli väga tore ja sisutihe - igavust tunda ei olnud kellegil lihtsalt aega. Süvenesid taas sõprussidemed Otepää ja Vihti skautide vahel, selsamal talvel on vihtilasi veelkord Eestisse, sedapuhku juba Otepääle külla oodata.
