Otepää Gümnaasiumi koolipere liitus programmiga Roheline kool

Roheline kool on ülemaailmne keskkonnahariduslik programm, mille eesmärgiks on edendada keskkonnateadlikkust. Programmi juhib Taani organisatsioon Foundation for Environmental Education (FEE). Eestis tegeleb sellega Eesti Looduskaitse Selts. Oleme liitunud programmiga, sest soovime kujundada keskkonnateadlikku mõtlemist ja käitumist- muuta elu- ja õpikeskkonda keskkonnasõbralikumaks, juhtida rohkem tähelepanu keskkonnateemadele ning jagada teistega oma ettevõtmisi. Rohelise kooli programmiga seotud tegevusi kajastame blogis rohelineog.blogspot.com.

Infot programmi kohta leiab siit

Mariana Naaber, keemiaõpetaja

Loome uut ja vana

Otepää Gümnaasiumi esimesel korrusel on avatud novembrikuu jooksul õpilastööde näitus, kus saab vaadata selle sügise loomingut, mis on valminud tütarlaste käsitöö tunnis ja 10. klassi keraamikakursuse raames.

Sügis looduses on üks vägev suurpuhastuse aeg, kõik, mis on oma aja ära elanud, närtsib ja kõduneb, et saada algeks uuele puhkevale. Inimeste poolt tekkinud jäätmed kahjuks nii loomulikul teel ei kao, neid peame ise sorteerima ja viima jäätmejaamadesse. Novembri viimane nädal on sellel aastal üleeuroopaline  jäätmetekke vähendamise nädal, selle raames kutsutakse inimesi üles jäätmeteket vältima ning ressursse säästlikult kasutama. Nädala eesmärk on teadlikkuse tõstmine jäätmetekke vähendamise osas. Sel aastal on fookuses korduskasutus, parandamine ja ümberdisainimine ehk “Korduskasuta ja paranda – anna esemele uus elu”.

  1. klasside tüdrukud tegid kuivatatud lavendlist ja piparmündist endale lõhnakoti, mis aitab õhtul rahustavat und tuua ja punusid lõngajäätmetest labases koes kaelaehte.
  2. klassi tüdrukud andsid T-särgile uue elu kaltsulõngana ja heegeldasid sellest vikerkaarevärvilised põrandavaibad. Ühtlasi koristati kodus kappidest kõik väikseksjäänud või vanad t-särgid. Aitäh ka õpetajatele, kes meid varustasid ja kapikoristuskampaaniaga ühinesid.
  3. klassid viltisid lilltikandis padjad, inspiratsiooni saime oma kooli lillepeenrast. Tegime fotosessiooni ja kavandasime ise mustrid.
  4. klassid tegelesid rahvusliku triibuseeliku uurimisega ja õmblesid lapitehnikas riidejääkidest triibulised pajalapid. Aitäh neile, kes on kooli toonud kappi seisma jäänud kangatükke.
  5. klassi tüdrukud kudusid kindakirjas põrsad. Selgeks sai kahe lõngaga mustri kudumine 5 vardaga ja ära said kasutatud eelmistest töödest järelejäänud väikesed lõngakerad.
  6. klasside Loovuse mooduli õpilased valmistasid keraamilised seinaplaadid, kasutades mustri loomiseks looduslikke taimi ja lehti. Kõike, mis sügisel pudeneb ja kõduneb. Samuti voolisid savipallist kausid ning kaunistasid need kammkeraamika tehnikas.

Ave Kruusmaa,
loovusainete õpetaja

 

Kohtumine karu Karoliinaga

16. oktoobril külastasid 2A ja 2B klass Elistvere loomaparki ja Jääaja Keskust. Elistvere loomapargis tutvusime erinevate loomade eluga ning püüdsime programmi „Loomalapsed“ raames selgeks saada loomalaste nimetused. Kõige rohkem elamusi pakkus kohtumine karu Karoliinaga. Meelde jäid veel piisonid, rebased, oravad ja mitmed närilised. Kurb ainult, et Aafrika seakatku pärast metssigu praegu Elistvere loomapargis ei ole. Loomapargist sõitsime bussiga Jääaja Keskusesse. Tunnikese rääkis giid meile jääajast, teise tunnikese tutvusime ise erinevate väljapanekutega. Jääaja Keskuses köitis tähelepanu suur mammuti topis, lisaks palju muud põnevat ja huvitavat loodusest, uurima ning avastama oleks võinud jääda tundideks. Kõige rohkem rõõmu pakkus auto roolimine ning mängupoes kaupade „piiksutamine“. Maarjal oli kahju, et poest ei tohtinud kaupu kaasa võtta. Kent Oskari arvates olid kommid väga head. Adem võttis kogu päeva kokku sõnaga „vinge“.

Laste muljete järgi
Sigrid Mark, 2.b klassijuhataja

Foto: RMK Elistvere loomapark

Tüdinenud keemia valemitest, teeme vahelduseks seepi!

16. oktoobril osalesid loodusmooduli õpilased seebi valmistamise töötoas, mille viis läbi Nuustaku seebimeister Anne Sepma. Anne tutvustas õpilastele, kuidas tema jõudis seebi valmistamise juurde, mis teda selle tegevuse juures köidab ja mida tähendab ühe väikeettevõtte juhtimine. Seepe on ta teinud juba aastaid ja kõik oma retseptid koostab ise. Seebitegu on loominguline tegevus, milles veendusid ka õpilased. Iga valmistatud seep tuli omanäoline – oma lõhna, toime ja lisanditega. Huvitavamad lisandid olid näiteks Eestis toodetud vaarikaseemneõli, kuivatud roosiõied ja kakaopulber. Anne juhendamisel valmisid ilusad lõhnavad seebid.

Foto: Anne Sepma

Mariana Naaber, keemiaõpetaja

Kui palju sisaldab kartul C-vitamiini?

10. oktoobril käisid loodusmooduli õpilased Chemicumi uurimislaboris. Esmalt tutvusid õpilased labori legendiga, milles oli kirjas, et ettevõtlikud noored soovisid rajada mahetootmisel põhinevat perefarmi, kus kasvatada kartulit ja spinatit ning valmistada nendest tervislikke mahetooteid. Eduka ettevõtte rajamiseks tuli alustada teaduslike uuringutega ja arendada välja vajalikud tootmistehnoloogiad. Laborikitlid said selga ja õpilased olidki valmis välja selgitama, kui palju on kartulis C-vitamiini, milliseid värvipigmente sisaldab spinat ja kas kartuliviile on võimalik soolvee abil kuivatada. Veedetud aeg Chemicumi laboris oli täis tõsist katsetamist, mille käigus õpilased tutvusid erinevate uurimismeetoditega.

Küsimusele, kui palju sisaldab kartul C-vitamiini, saab vastuse loodusmooduli õpilastelt 😊

Foto: Jaanus Uibu

Mariana Naaber, keemiaõpetaja