Otepää noored kergejõustiklased võitsid Eesti meistrivõistlustelt 4 medalit

Veebruari esimesel nädalavahetusel Tallinnas, Lasnamäe kergejõustikuhallis toimunud Eesti meistrivõistlustel esinesid Otepää (Tartu Kalevi) noored väga edukalt. 

Kaks medalit hüppealadel võitis Sten- Erik Iir: kolmikhüppes I koht, tulemusega 10.86m ja kaugushüppes II koht, tulemusega 4.91 m. Sten oli tubli ka kuulitõukes, olles võistluse lõpuks neljandal positsioonil (tulemus 3kg kuuliga 10.32m).

Tubli arengu  on läbinud ka Alexander Kapp. 800 m jooksu hõbemedalit võites oli tema aega 2.12,12 min ja 400 m jookus saavutas 4. koha ajaga 55.57 sek. 

Neljanda medali võitis Otepää koondisele Richard Viks, kes saavutas 3 km kiirkäimises 3. koha, ajaga 18.39,53 min. 

Toomas Halliste
Otepää kergejõustikutreener

Matemaatikaolümpiaadi tulemused

5. veebruaril toimus Valga Põhikoolis matemaatikaolümpiaadi piirkondlik voor 7.-12. klassi õpilastele. Meie koolist osales 7 tublit matemaatikut.


Parimad tulemused:
I koht Morten Oscar Orussaar 7.b klass
I koht Martin Mõttus 8.a klass
II-III koht Janser-Jax Lang 9.b klass

Alates sellest õppeaastast parandab gümnaasiumiastme olümpiaaditööd Tartu Ülikooli Teaduskool ning need tulemused selguvad hiljem.

Täname kõiki olümpiaadist osavõtjaid!

Matemaatikaõpetajad

Otepää koertenäitus

Otepää Gümnaasiumi õpilastöö raames toimus 22. jaanuaril 2020 Otepää Kultuurikeskuses koertenäitus. Osaleda võisid kõik Otepää valla nii tõupaberite kui ka tõupaberita koerad, kes olid nõuetekohanselt vaktsineeritud. Eelregistreerimine oli aktiivne, kuid võistlejate arv oli ruumi suurust arvestades piiratud ning kahjuks kõik soovijad osaleda ei saanudki.
Kohal oli 11 koera, kelle hulgast selgitati välja parim emane ja isane koer. Esmalt tegid koerad koos omanikuga jalutusringi, mille käigus tutvustati publikule oma lemmiklooma. Peale jalutusringi näitasid koerad oma õpitud oskusi. Oli tore ja meelelahutuslik õhtu.
Üritust sponsoreeris firma „Huntlock“, kes pani igale osavõtjale välja väikse autasu.

Aitäh osavõtjatele ja pealtvaatajatele.

Karita Kallas, 11. klassi õpilane

Valgamaa koolinoorte korvpalli MV II koht Otepää Gümnaasiumi poistele

6. veebruaril toimusid Pukas Valgamaa koolinoorte korvpalli meistrivõistlused kuni 9. klassi poistele. Osales 6 võistkonda ja mängiti kahes alagrupis. Oma alagrupis võitsid Otepää Gümnaasiumi poisid Pühajärve PK võistkonda 10 punktiga. Tasavägiselt kulges mäng Valga Põhikooli võistkonnaga. Seda suurem oli rõõm, kui lõpus edestati vastast kahe punktiga. Seejärel mindi vastamisi teise alagrupi võitja, Tõrva Gümnaasiumi võistkonnaga. Seekord poisid nendest jagu küll ei saanud, kuid kogemusi ja mängurõõmu saadi kuhjaga.
Otepää Gümnaasiumi võistkonnas mängisid: Kaspar Veere, Jako Voolaid, Martti Sarv, Karl Martin Raid, Kevin Klopets, Joonas Sakkis, Peeter Alev, Henri Hein. (Foto: R. Lepik)

Õnnitleme!

kehalise kasvatuse õpetajad

Otepää Gümnaasiumi 5.-12. klasside ajarännak aastasse 1920

3. veebruari projektipäeval  toimus Otepää Gümnaasiumis üleriigilise ajarännaku osana  retk aastasse 1920.
Seekordne üle-eestiline ajarännak, mis toimub paljudes Eesti koolides veebruarikuu jooksul, on pühendatud Eesti ajaloo tähtsündmuse, Tartu rahu sõlmimise meenutamisele. Eesmärk on taaselustada see hetk, et saada osa tollasest meelsusest ja vaimsusest ning olla ise kohal.
Projektis osalesime kogu kooliperega, aga tegevused  olid algklassidel  ning 5.-12. klassidel vastavalt eale erinevad. 
Alates 5. klassist kogunesid ajastukohaselt riietunud õpilased ja õpetajad hommikul kooli aulasse, kus käivitasime ajamasina ja lugesime end ühiselt kümnendite kaupa ajas sada aastat tagasi. Häälestumiseks ja ajastu atmosfääri tabamiseks vaatasime kõigepealt filmi “Nimed marmortahvlil”. Kuna filmis kajastatavad lõunarinde sündmused toimusid üsna meie kodupaiga lähedal, peaks film Otepää rahvale eriti südamelähedane olema, aga üllatuseks selgus, et paljud õpilased polnud filmi varem näinudki.
Pärast filmi lõppu said põgusalt sõna õpilaste kehastatud toonased kohalikud inimesed. Nende vestluse kaudu saime aimu noil aegadel Otepääl/Nuustakul toimunust. Viibisime hetkes, mil oli teada, et rahulepingu sõlmimine Tartus on tundide küsimus. Siirdusime töötubadesse, mis aitasid meil täita aega pikalt oodatud sõnumi, et leping allkirjastatud ja Eesti riik eluõiguse saanud, saabumiseni.
Õpilased osalesid kahe tunni  vältel klasside kaupa seitsmes temaatilises töötoas. Kunagist  sõjavarustust tutvustas kaitseliitlane Andrus Sumberg koos abilise Mati Loogiga, meditsiinitöötoa tegevusi aitasid perenaise Katrin Karuse juhtimisel läbi viia Ruth Ong ja 9.a klassi õpilased Eliise ja Helis. Vanu ajalehti suunasid lugema Marika Paavo, Kirsti  Vuks ja Kadri Reek, riviõppust korraldas III korruse koridoris Markko Arminen abilisega. Aulas sai kätt proovida sulega kirjutamises, sinimustvalgete paelte punumises ja tervituskaartide meisterdamises, lisaks sai uurida vabadussõjas osalenud  sõjameeste tüüpe. Ühistöö töötuba juhendasid Ave Kruusmaa, Jelena Salumaa ning nende abilised Janeli Mänd ja Liina Uudelt. Lisaks oli aulas veel võimalus kirjutada pikale plakatirullile oma ootused ja lootused ning soovid tuleviku-Eestile. I korruse koridoris ja töökojas sai oma osavust, jõudu ja  kiirust proovile panna kalapüügis, õhupüssi laskmises ja seljakotiga takistusraja läbimises, õpilasi juhendasid Peeter Mändla, Kerri Rauk ja Kervin Kull. Naiskodukaitsja seljakoti sisu kohta andis selgitusi Inga Kotkamäe. Õpilasi toetasid klassijuhatajad ja asendusklassijuhatajad.
Kuigi töötubade esmane eesmärk oli  ajastu vaimu tunnetamine ja silmaringi laiendamine, mitte võistlemine ja mõõduvõtmine, jäi töötubades siiski silma: takistusraja  läbisid kõige kiiremini 9.a klassi õpilased, järgnesid 6.a ja 7.a. õpilased. Laskmine ja kalapüük: I koht 9.a; II koht 8.a; III koht 9.b.
Ajalehtede lugemises ja sealt info otsimises olid 7.-9. klassi arvestuses tublimad  9.b klassi õpilased, II koht kuulus 8.a klassile ja  III koht 8.b klassile, 10.-12. klassi arvestuses võitis 10. klass.’
Riviõppusel tõsteti esile 9.ab, 5.ab ja 6.ab klasse.
Sõjameeste tüüpe tundsid hästi 11. klass, väikeklass, 6.a, 10. klass ja 8.b klass.
Pärast töötubades osalemist ja lõunapausi, kus sai keha kinnitada sõdurisupi ning pekileivaga,  koguneti taas aulasse, kus said jälle sõna omaaegsed alevikodanikud, rollimänguna esitati võimalik Tartu rahu saabumise moment Otepääl. Sõna said apteeker Valter Jalviste/Jentson (Taavi Koppel), Gustav Wulff (Karl Gustav Krüünvald), koolijuhataja Friedrich Klement (Henrik Luik), kuperjanovlane Rudolf Tarikas (Erki Toomemägi), köster Pajo (Kaur Kadaja),  kirjastaja Johannes Vaher (Kenert Künnapuu).  Toredad rollid tegid Mihkel Org ja Ervin Viks nõukogude võimu pooldajatena ning veel Liisi, Bärbel, Isabel, Mari-Liis, Kerle, Mikk Martten, Janser-Jax, Karl Martin, Oliver, Karl Eric, Hans Markus, Eliise, Ivar ning Kristjan, Hugo, Karl ja Markus.
Projektipäeva lõpetasid padespaani tantsimine ja G. Wulffi sõnadele loodud ühislaul „Ööbikule“.
Kogu päeval hoidis silma peal alevivanem Hendrik Steinfeldt Ene Prantsu kehastuses. Ene on muide Hendriku lapselaps.
Täname kõiki õpilasi ja õpetajaid, kes end saja aasta taha mõtlesid ja ajastukohastes riietes tulid ning püüdsid ka riietusele vastavalt käituda. Täname õpilasi, kes rollimängus osalesid. Täname koolisööklat eesotsas Ursula Juhkamiga sõduritoidu ja eriti sõdurimaiuse ehk soolapeki pakkumise eest. Täname kõiki töötubade läbiviijaid ja nende abilisi ning klassijuhatajaid. Aitäh Rita Pärnikule abi eest töötubade ettevalmistamisel.

Tagasisidet õpilastelt:
“Otepää inimestest näitemängu Tartu rahulepingu sõlmimise järel oli huvitav jälgida ja mõistatada, kes on kes, filmi vaatamine oli jällegi teistmoodi elamus, sest ma polnud “Nimed marmortahvlil” varem näinud ning ei teadnud, milliseid kogemusi peaaegu minuvanused koolipoisid läbi pidid elama. 1920ndate aastate riiete kandmine oli hea vaheldus, tüdrukud enam ei kanna kleite ja seelikuid nii nagu vanasti”

“Riietus ja töötoad andsid rohkem tunda, kuidas nende inimeste elu tegelikult oli. Teksades on kerge mitte aru saada, kuidas need inimesed ennast tundsid, aga kui sul on endal ka seelik seljas, siis on kohe teine tunne ja tundsin ennast lähemal filmis toimuvale ja selle aja inimestele.”

“Oli huvitavam kui tavaline koolipäev ning seetõttu jäi ka rohkem meelde.”

“Nägin täpsemalt selle aja riietust, kirja ning meil oli ka toit sellele ajale kohane ja see aitas mõista paremini”.

“See pani mind kujutlema, mis elu võis olla või mida sel ajal inimesed võisid tunda. See aitas vaadata selle aja vaatenurgast ja aru saada erinevustest tänapäevaga võrreldes.”

Ajalooõpetajad Kaja Asmer ja Heivi Truu