Tantsulust Otepääl

29. aprillil oli rahvusvaheline tantsupäev. Sel puhul tuli Otepää spordihoonesse kokku 168 rahvatantsijat. Esinejateks olid Otepää Gümnaasiumi 2.-8. klassi rühmad, Nuustaku Noored, Otepää Gümnaasiumi noorterühm, naisrühm Vesiroos, segarühm Nuustaku, pererühm ning õpetajate rühm Merill. Kõiki tantsijaid juhendas Kaire Ojavee.  Lisaks olid veel oodatud Otepää Gümnaasiumi tantsuvilistlased oma sõpradega tantsuansamblist Tarbatu, juhendajaks Jaanus Randma.

Õhtule lisasid värvi Merle ning Heidi Soonberg, saates tantse elava muusikaga. Tantsude vahele põimitud tekstid tõid publikuni abituriendid Janno Puurits ja Katre Krüünvald. Abiks oli ka Terje Aasaroht, kelleta poleks tantsijaid muusika saatnud.

Esitati uusi värvikaid tantse, mis iga tantsija näo särama lõid. Pealtvaataja sai aimu, kuidas tantsitakse suvisel peol „Minu arm“. Et pidu lõpeks ikka rõõmsal meelel ja plaksutades, tuli esitusele “Tuljak”, mis on iga eestlase südames.

 Tänud meie juhendajatele ning tantsijatele, kelle tantsuhooga jõudis pidu Otepääle.

Pille-Riin Merilo
12. klassi õpilane

Otepää Gümnaasiumi ja Audentese Spordikooli Otepää filiaali õpilaste sõpruskohtumine

Otepääl on ammustest aegadest pärit traditsioon, et pärast suusahooaja lõppu toimub kahe kooli õpilaste vahel korvpallivõistlus. Sellel aastal tuli õpilastelt ettepanek mängida lisaks korvpallile ka võrk- ja jalgpalli.

Teisipäeval, 30. aprillil pärast tunde saidki võistkonnad mõõtu võtta kõige pealt võrkpallis. Spordikooli õpilased võitsid OG õpilasi esimeses mängus kiiresti. Teine mäng oli tasavägisem, kuid siiski tuli lõpuks tunnistada külaliste paremust.

Sõpruskohtumine jätkus korvpalliga, mängiti 4 x 8 minutit. Mäng algas tasavägiselt.  Kolmanda veerandaja lõpuks juhtisid OG õpilased seitsme punktiga. Neljanda veerandaja alguses jõudsid Audentese mängijad järgi ja läksid isegi juhtima. Kaur Nukka tabavad visked kahel viimasel minutil tõid meie kooli võistkonnale võidu, edestades vastast ühe punktiga. Oli väga pingeline võistlus nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele.

Korvpalli mängisid: Jasper Mannas, Kaur Nukka, Aleksander Alev, Romet Reino, Calvin Savisaar, Kristjan Juronen, Ain Erik Veemees, Kaspar Veere, Erkki Toomemägi. Võrkpallis andsid lisaks oma panuse Annabel Täär ja Karl Arne Vihm.

Mais kohtuvad kahe kooli võistkonnad jalgpallis.

Kerri Rauk
kehalise kasvatuse õpetaja

Raamatu ja roosi päev

Raamatu ja roosi päev (rahvusvaheline raamatu ja autoriõiguste päev)  on 23. aprillil  tähistatav raamatupüha, väärtustamaks raamatu tähtsust ühiskonna ning kultuuri arengus.

Sellel päeval külastasid kooli raamatukogu 7.a ja 5.b klassi  õpilased koos klassijuhatajatega. Sissejuhatuseks tutvustasin õpilastele selle päeva mõtet ja veidi ajalugu. Leidsime vastuseid küsimustele, milleks  on kirjutatud raamatud  ja kas neid tänasel päeval  üldse vaja on?

Roosidega tegime koos keemiaõpetaja Marianaga katse, kus panime kolm valget roosi erinevat värvi lahustesse. Tulemust sai imetleda kaks päeva kooli raamatukogus.

Raamatukogutunnis said õpilased kuulata katkendeid erinevatest raamatutest. Esimene mõttetera oli raamatust “Isevärki tähtraamat Tartust“, kus 23. aprilli kohal oli kirjutatud:” Kui raha silme ees virvendab, kipub mõistus kustuma.” Selles raamatus on üles tähendatud huvitavaid mõtteterasid igaks päevaks ja ajaloosündmusi, mis seotud Tartuga.

Järgnevalt lugesime Hando Runneli raamatust “Suureks saamine” luuletuse sõprusest.

Veel  said õpilased kuulata ühte lühikest lugu raamatust “Unejutud mässumeelsetele tüdrukutele”. Lugu oli Ameerika Ühendriikide endise esileedi Michelle Obama elust. See raamat on ilukirjanduslik ja tõlgitud inglise keelest.

Ettelugemine lõppes esimese peatükiga toredast lasteraamatust: “Kust tulevad unenäod ?”, mille autoriks on eestlanna Eva Roos.

Kadri Reek
raamatukoguhoidja

Stardipauk koolilõpueksamitele

22. aprillil algas abiturientide lõpueksamite periood eesti keele riigieksamiga. Kuuetunnise ajude ragistamise vältel pidid meie kooli 25 potentsiaalset lõpetajat oma mõtteid väljendama ja analüüsioskust näitama 4 erinevas teemavaldkonnas.

Kõige rohkem (15 noort) arutleti selle üle, milliseid kahjulikke kõrvalmõjusid toob tehnika areng kaasa tänapäeva inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele. Kaheksa abiturienti analüüsis Eestimaa kitsaskohti ja pakkus välja võimalusi, kuidas noor põlvkond saaks aidata neid probleeme lahendada.

Kirjandusteemat pidas südamelähedaseks vaid üks õpilane, arutledes selle üle, kas kirjaniku eluloo tundmine on tema teoste mõistmise seisukohalt vajalik. Ka kunstiteemat söandas valida üks abiturient, kes juurdles selle üle, kas avalikus ruumis eksponeeritud kunsti on vaja ja kuidas see inimesi mõjutab.

Lisaks kirjandile sisaldab eksamitöö ka samadel teemadel lugemisülesandeid. Kaasaegne eesti keele riigieksam nõuab kirjutajalt laia silmaringi, suurt lugemust ja analüüsioskust. See on oskus kasutada kõikides õppeainetes omandatud teadmisi.

Marika Paavo, abiturientide emakeeleõpetaja