Otepää Gümnaasiumi kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks

Otepää Gümnaasiumi 5. – 8. klassi tüdrukud valmistasid ühistööna 125×250 cm suuruse rahvusliku seinavaiba. Vaip on kokku õmmeldud erinevas tehnikas valmistatud lappidest. Iga tüdruk on kavandanud ja teostanud vaibale lapi oma värvi- ja maitse-eelistusi järgides. Kasutatud on vöökirja mustreid, erinevaid seelikutriibustikke, kindamustreid ja lillkirja motiive.

Vaibal on kujutatud puud, mis kasvab kivisel pinnasel ja mille tipus on lipuvärvides täht, kuhu tikitud „Eesti 100“ ja „OG 110“. Täht sümboliseerib meie unistusi. Me oleme kõik Eesti lapsed ja kasvame sellest mullast, hingame sama õhku ja meil on kõigil üks ühine kodu:  väljast väike ja seest suur – Eestimaa.

Me soovime, et puud oleks hoitud, meie 110-aastane huvitav kool püsiks ning Eesti inimesed tunneksid ennast turvaliselt. Tüdrukute ühistöö peegeldab seda, kuidas erinevused rikastavad ja koos tegutsedes saab väikesest alguse suur.

Ave Kruusmaa, loovusainete õpetaja

 

Ajaloo-olümpiaadi väga head tulemused

10. veebruaril toimus Otepää Gümnaasiumis ajaloo-olümpiaadi piirkonnavoor, kus osales meie koolist 15 õpilast. Põhikooli arvestuses saavutas 7.a klassi õpilane Linda Piirimäe II koha; Uku Sau 8.b klassist sai 4. koha, Veronika Maide 9.a klassist sai I koha ning Susann Vahrušev 9.a klassist jagas II-III kohta.

Gümnaasiumi arvestuses sai I maailmasõja teemal I koha Marit Maribel Pulles 10. klassist ning 4. koha Enelin Terav samuti 10. klassist. Eesti ajaloo teemal saavutas II koha 12. klassi õpilane Jaagup Hinn.

Kiidame osaluse eest järgmisi õpilasi: Fred Järv, Kaspar Veere, Janser-Jax Lang, Carl Andre Wulff, Karl Martin Raid, Helen Hein, Mia Pakkanen, Romek-Andreas Reigo, Mattias-Marek Maranik.

Palju õnne ning jõudu ja edu!

Ajalooõpetajad Kaja Raud ja Heivi Truu

Bioloogiaolümpiaadi tulemused

Laupäeval, 3. veebruaril toimus Valga Põhikoolis bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor. Otepää Gümnaasiumit esindas seitse õpilast. Õpilased olid tublid. Gümnaasiumiastme 12. klasside arvestuses saavutas Liis Antsi III koha.

Tänan kõiki osalejaid!

Celia Hirmo, bioloogiaõpetaja

Koolirahvaga aastasse 1918

7. veebruari hommik algas Otepää Gümnaasiumis veidi tavatult. Koridore ja klassiruume täitsid pikkades tualettides naisterahvad ja soliidsetes ülikondades mehepojad. Köstriks kehastunud üheksanda klassi noormees Taavi Koppel käis koolirahvast erakorralisele koosolekule kutsumas.

On 1918. aasta 24. veebruar. Kooliaula on maskeerunud Nuustaku Pritsumaja saaliks, kus kohalik ühiskonnategelane Gustav Wulff-Õis (Kaur Nukka) loeb rahvale ette iseseisvusmanifesti, mis teatavasti on Eesti iseseisvuse sünnitunnistuseks. Rahvas juubeldab, kuid on ka vastalisi.

Järgneb tuline vaidlus sotsialistide ja rahvuslaste vahel, kellest paljudel on erinevad arusaamad Eesti tulevikust. Mõnede arvates on see mõttetu enesekehtestamine, teised aga kiidavad takka, et oma riik on ikka parim võimalus end väärikate kodanikena tunda. Et rahvast maha rahustada, lauldakse rahvuslikke laule, sealhulgas kohalikuks hümniks kujunenud “Õrna ööbikut“.

Ajarännak saja aasta tagusesse aega oli tore, hariv ja põnev ettevõtmine, kus said kaasa rääkida kõik õpilased ja õpetajad. Kolmes vanuserühmas eraldi üritusena toimusid päevakohased väitlused, kus olid esindatud kolm eristuvat huvigruppi: rahvuslased, sotsialistid ja alalhoidlikud kodanikud. Kõik rühmad said kirja panna kolm soovi Eestile 100 aasta pärast (aastasse 2018).

Ajalooõpetajate Heivi Truu ja Kaja Raua ning entusiastlike kooliõpilaste eestvedamisel sündis kauaks meelde jääv üritus, mis liitis koolipere ühtseks.

Bärbel Moros, meediaõpilane (X klass)