Suurepärased tulemused orienteerumise võistlusel

Foto: R. Lepik
Valgamaa koolinoorte karikavõistlused orienteerumises olid selle õppeaasta esimesed võistlused, kus oli võimalus osaleda ning tulemused kujunesid väga edukaks. Iga osaleja panustas lisaks oma saavutatud kohale punktidega koolide üldarvestusse. Otepää Gümnaasium osutus 335 punktiga karikavõitjaks.

Sel korral oli võistluse formaat erinev. Ühe vanuserühma poisid ja tüdrukud startisid üheaegselt. See andis eelise hea jooksuvormiga võistlejatele. Koju toodi kõikide vanuserühmade esimesed kohad.

Kiidame eduka esinemise eest:

I koht             
Maria-Liisa Mark – Gerly Piho (T 10.-12. klass)
Lauri Leis – Mark Ragnar Pikk (P 10. -12. klass)
Änni Perv – Anlourdees Veerpalu (T 8.-9. klass)
Peeter Alev – Henri Hein (P 8.-9. klass)
Laura Pirnipuu – Andra Arulaan (T 6.-7. klass)
Ralf Mae – Tristan Klimbek (P 6.-7. klass)
Teele Uudeberg – Grettel Hansing (T 1.-5. klass)
Matis Mändmets – Jakop Pirnipuu (P 1.-5. klass)

II koht            
Brianna Mõttus – Grete Kudu (T 10. -12. klass)
Märten Alter – Tormi Klais (P 10.-12. klass)
Mate Mändmets – Markos Alter (P 6.-7. klass)
Marta-Loore Ladva – Sophia Rikka (T 6.-7. klass)

III koht          
Edvin Tämm – Uku Sau (P 10.-12. klass)
Morten Oscar Orussaar – Karl Silmere (P 8.-9. klass)

Õnnitleme!

kehalise kasvatuse õpetajad

David Otto Wirkhausile pühendatud noorte puhkpilli- ja löökpillimängijate konkurss

15. – 17. oktoobril toimus Tartu Valla Muusikakoolis David Otto Wirkhausile pühendatud noorte puhkpilli- ja löökpillimängijate konkurss, mille eesmärgiks on populariseerida puhkpillimuusikat, propageerida noorte seas puhkpillimängu ja muusikaharidust, innustada noori esitama eesti muusikat.

Meie koolist võttis sellest konkursist osa 3 õpilast, kes kõik saavutasid väärikad kohad.

Oma vanuserühmades saavutas I koha Mette Marii Orussaar 4.b klassist, II koha Eliise Palmiste 11.klassist ja III koha Katarina Kivimäe 8.b klassist.

Eliise Palmiste
11. klassi õpilane

Rändasime ajas 1991. aastasse

20. augustil möödus 30 aastat Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest ning selle tähistamiseks toimus 15. septembril paljudes koolides ajarännak 20. augustisse 1991. Olusid arvestades rändasid Otepää Gümnaasiumi 9. klasside õpilased ja mõned õpetajad aga alles teisipäeval, 12. oktoobril 21. augustisse 1991.

Rändasime ajastukohastes riietes vanaema Malle 60. sünnipäeva tähistamisele Otepääl, mis langes aga väga ärevale hetkele, mil Eesti iseseisvus oli eelmisel õhtul välja kuulutatud, kuid peolauda istudes ei olnud teada, kuidas Tallinnas Nõukogude Liidu tankide tegevus kulgeb ja kas olukord on ikka rahulik.

Peolised püüdsid kõigest hoolimata säilitada rõõmsat meelt ning isamaalist hoiakut. Pika valge linaga kaetud laua taga olid kohad sisse võtnud peakangelase abikaasa Illar, lapsed Jaan, Aivar ja Ainar oma abikaasade ja lastega, töökaaslased piimakombinaadist, naabrid, sugulased, isegi ammune klassiõde. Peole tõid ametliku ja piduliku ilme Valgast õnnitlema saabunud kõrged ministeeriumiesindajad, kes andsid sünnipäevalapsele kui tuntud juustumeistrile väljapaistvate saavutuste eest üle uhke aukirja ja lilled.

Peokõne pidas sünnipäevalapse klassiõde Juta, kes saavutuste kõrval meenutas ka lõbusaid juhtumeid ühiselt kooliteelt ning kinkis väärtusliku ristpistes maali. Ühise kingitusena sai sünnipäevalaps ka uhke kassettmagnetofoni.

Peolaud oli keerulistest aegadest hoolimata kaetud ning nälga keegi tundma ei pidanud. Lisaks kodus valmistatud kartulisalatile oli õnnestunud hankida ka Rakvere lihakombinaadi viinereid ning vorsti võileibadele. Lauda mitmekesistasid külaliste toodud värskelt sisse tehtud hoidised – marineeritud seened, kurgid, pirnid. Ei puudunud ka heeringas sibula ja hapukoorega. Tervitusjoogiks jõhvikamorss. Magustoiduks pakuti küpsisetorti ning kass Arturi kooki, samuti Komeedi ja Teekonna kompvekke.

Pärast külaliste tutvustusringi ja kehakinnitust vesteldi päevateemadel, lauldi ühiselt isamaalisi laule, kuulati kassettidelt muusikat, aga osaleti ka laulumängudes. Hilinemisega saabusid peole naabrid Kaja ja Ülle, kes polnud Tartu poolt tulles siiski jõudnud ära oodata infot teletorni eduka kaitsmise ning tankide lahkumise kohta. Seda jäi sünnipäevaseltskond lootusrikkalt ootama.

Peo lõpetas soovide kirjutamine kaugesse tulevikku ehk aastasse 2021. Näiteks sooviti iseseisvust, põllutehnika arengut, majanduskasvu, et toitu oleks vabalt saada, et Eesti jääks igavesti iseseisvaks, et millestki poleks puudust, poleks sõdu, poleks okupatsioonihirmu, oleks rohkem toitu ja kaupu poes, et kohv oleks igal sünnipäevalaual olemas, suurt arengut igas valdkonnas, laste haridus eesti keeles, palju tervist, loomadega seotud meditsiini arengut, et Eesti on vaba riik ja vabadus püsiks.

Ajarännaku õnnestumisele aitasid kaasa kõik 9. klasside õpilased, kes rolli sisse elasid ja ajastukohased välja nägid, samuti nende klassijuhatajad ja kooli juhtkond, kes kaasa lõid, samuti õpetajad, kes tõid kodust ajastukohaseid nõusid, mida peol kasutasime. Aitäh kõigile! Loodetavasti said kõik mõne teadmise või meenutuse 30 aasta tagusest ajast.

Heivi Truu,
ajarännaku eestvedaja

See ta ikka on,
see, kes palju peab suutma,
mured mahedaks muutma.
See ta ikka on,
kes oskab tarkusi anda,
aidata raskusi kanda.
See ta ikka on,
kelles on valgust ja sära –
eales ei lõpe see ära.
Mõtlen, mõtlen, et millest
võtab ta küll oma jõu.
Kuidas nii rikas on põu…
(L. Andre)

2021. aasta Euroopa keeltepäev: 20 aastat keelelist ja kultuurilist mitmekesisust tähistades.

Otepää Gümnaasiumis otsustasid võõrkeelte õpetajad tähistada Euroopa keeltepäeva erinevate ülesannetega võõrkeele tundides.

Saksa keele gümnaasiumiosa tundides tutvustas šveitsi vahetusõpilane Emilie Brenta 10. ja 11. klassi õpilastele Šveitsi saksa keele ja ametliku riigikeele erinevusi. Emilie oli valmistanud väga põhjaliku esitluse erinevustest häälikutes, sõnavaras ja piirkonniti. 9. klassis tutvusime koomiksitega ja püüdsime neid ka ise teha.

Vene keele tundides on plaanis 7. klassis kuulata, hääldada sõnu, erinevates keeltes, 10. klassis kirjutada vene keeles: Miks on vaja võõrkeeli õppida? (kleebitakse ühele lehele kokku), 6. klassis joonistame tähepildi. Lisaks leida huvitavad faktid vene keele kohta.

Inglise keele gümnaasiumi tundides tuletasime viktoriiniga meelde kõik EL riigid, saime teada, millal tähistatakse Euroopa Keeltepäeva ning lõpuks saime teada, kui paljudes EL riikides on kasutusel euro. Seejärel toimus Kahoot, mida tegid nii 8. klassid kui ka gümnaasium. 10.klassi I rühma, 7.a ja 6.a klasside keeletundides tutvusime huvitavate faktidega ingliskeelselt plakatilt „20 fakti, mida sa veel Euroopa keeltest ei tea“ ning vaatasime humoorikaid videoid, millega õppisime Euroopa keeltes häälduselt ja kirjapildilt üpris sarnaseid sõnu. Pöörasime tähelepanu ameerika ja briti inglise keele erinevustele. Kahoot viktoriinis said õpilased kas individuaalselt või väikestes rühmades mõõtu võtta sõnade keelevariante ära arvates ning kolmes videos tutvuda briti ja ameerika inglise keele hääldusnüanssidega. 4. klassid tegid posteri, millel oli ühele eestikeelsele sõnale leitud vasted erinevates euroopa keeltes. 5. klassid tegi plakati ühest Euroopa riigist, 6.b klass otsis lippude järgi riike ja tegi väikese kokkuvõtte nendest riikidest. 7. b ja 9. klassid tegid läbi Mini Euroopa digimängu ja koostasid ise küsimusi Kahoot mänguks Euroopa kohta.

Võõrkeelte õpetajad