See ta ikka on,
see, kes palju peab suutma,
mured mahedaks muutma.
See ta ikka on,
kes oskab tarkusi anda,
aidata raskusi kanda.
See ta ikka on,
kelles on valgust ja sära –
eales ei lõpe see ära.
Mõtlen, mõtlen, et millest
võtab ta küll oma jõu.
Kuidas nii rikas on põu…
(L. Andre)

2021. aasta Euroopa keeltepäev: 20 aastat keelelist ja kultuurilist mitmekesisust tähistades.

Otepää Gümnaasiumis otsustasid võõrkeelte õpetajad tähistada Euroopa keeltepäeva erinevate ülesannetega võõrkeele tundides.

Saksa keele gümnaasiumiosa tundides tutvustas šveitsi vahetusõpilane Emilie Brenta 10. ja 11. klassi õpilastele Šveitsi saksa keele ja ametliku riigikeele erinevusi. Emilie oli valmistanud väga põhjaliku esitluse erinevustest häälikutes, sõnavaras ja piirkonniti. 9. klassis tutvusime koomiksitega ja püüdsime neid ka ise teha.

Vene keele tundides on plaanis 7. klassis kuulata, hääldada sõnu, erinevates keeltes, 10. klassis kirjutada vene keeles: Miks on vaja võõrkeeli õppida? (kleebitakse ühele lehele kokku), 6. klassis joonistame tähepildi. Lisaks leida huvitavad faktid vene keele kohta.

Inglise keele gümnaasiumi tundides tuletasime viktoriiniga meelde kõik EL riigid, saime teada, millal tähistatakse Euroopa Keeltepäeva ning lõpuks saime teada, kui paljudes EL riikides on kasutusel euro. Seejärel toimus Kahoot, mida tegid nii 8. klassid kui ka gümnaasium. 10.klassi I rühma, 7.a ja 6.a klasside keeletundides tutvusime huvitavate faktidega ingliskeelselt plakatilt „20 fakti, mida sa veel Euroopa keeltest ei tea“ ning vaatasime humoorikaid videoid, millega õppisime Euroopa keeltes häälduselt ja kirjapildilt üpris sarnaseid sõnu. Pöörasime tähelepanu ameerika ja briti inglise keele erinevustele. Kahoot viktoriinis said õpilased kas individuaalselt või väikestes rühmades mõõtu võtta sõnade keelevariante ära arvates ning kolmes videos tutvuda briti ja ameerika inglise keele hääldusnüanssidega. 4. klassid tegid posteri, millel oli ühele eestikeelsele sõnale leitud vasted erinevates euroopa keeltes. 5. klassid tegi plakati ühest Euroopa riigist, 6.b klass otsis lippude järgi riike ja tegi väikese kokkuvõtte nendest riikidest. 7. b ja 9. klassid tegid läbi Mini Euroopa digimängu ja koostasid ise küsimusi Kahoot mänguks Euroopa kohta.

Võõrkeelte õpetajad

Töötuba „Üksteist teaduslikku eksperimenti“

Laupäeval, 11. septembril 2021 osalesid Katarina Kivimäe ja Karlotta Levin rahvusvahelisel reaal- ja loodusteaduse hariduse konverentsil Tallinna Reaalkoolis. Lisaks konverentsil osalemisele viisid Otepää Gümnaasiumi 8.b klassi õpilased läbi töötoa „Üksteist teaduslikku eksperimenti“.

Mida suurem on õppija huvi materjali vatsu, seda efektiivsem on õppimine. Õhinapõhiselt õpitu jääb kõige paremini meelde, aitab luua seoseid ja on tulevikus rakendatav. Töötoas „Üksteist teaduslikku eksperimenti“ näidati koduste vahendite abil, kuidas toimivad igapäevased keemilised ja füüsikalised protsessid. Töötuba ise koosnes kolmest osast. Esimeses osas näitasid tüdrukud videoid katsetest, mida ajanappuse tõttu ei olnud võimalik kohapeal teha. Näidati, kuidas mõjub happeline äädikas kaltsiumile ja mis juhtub aluse ja happe segunemisel ning Mentose lisamisel Coca-Colasse. Iga video juures selgitati näidatava katse põhimõtet ja katse õnnestumise tingimusi.

Töötoa teises osas demonstreerisid Katarina ja Karlotta katseid ise. Nad tegid „Laavalampi“ ja näitasid, kuidas saab grillvarda torgata läbi täispuhutud õhupalli nii, et see katki ei lähe. Töötoa kolmandas osas juhendasid Katarina ja Karlotta osalejaid. Prooviti, kuidas spagetid vees hüplema panna, kuidas staatilise elektriga soolast pipar eraldada ja kuidas joodiga salakirja teha.

Kõikide katsete kohta anti töötoas osalejatele kirjalikud juhised, mille põhjal on võimalik katseid hiljem sooritada. Töölehtedel oli lisaks juhistele kirjas ka teaduslikud selgitused katse tulemuse kohta.

Katarina Kivimäe ja Karlotta Levin esinesid töötoas asjatundlikult ja ladusalt. Nad said väärt kogemuse ja andsid suure panuse sündmuse õnnestumiseks.

Töötoa juhendaja Tiie Jaaniste

Esikoht õpimappide võistluselt

20. augustil 2021. aastal täitub 30 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Mõtestamaks ja väärtustamaks olnut, korraldas Riigikantselei koostöös Eesti Klassiõpetajate Liiduga I ja II kooliastme õpilastele õpimappide koostamise võistluse teemal „Eesti omariikluse taastamine“.

Võistluse raames koostati Eesti koolides 53 õpimappi.  Žürii valis välja neli auhinnalist kohta ja ära märgiti kaks tööd.

Iseseisvuse taastamise 30. aastapäevale pühendatud õpilasvõistluste parimate õpilaste tänusündmus toimus 7. juulil 2021 Stenbocki majas. Auhinnad andis üle Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas.

I koha pälvis Otepää Gümnaasiumi 3.b klassi õpilane Robert Raak, kes koostas õpimapi teemal “Eesti omariikluse taastamine. Kaubandus ostja pilgu läbi”. Roberti arvates oli tööd teha tõeliselt huvitav. Küsitlusest sai ta teada, et 1991. aastast mäletatakse pikki järjekordi, kaupade vähesust ja valikuvõimaluste puudumist. Samas mäletatakse puudustest hoolimata seda aega toreda ja õnnelikuna. Robert kirjutab: “Mina sain teada, kuidas elati 30 aastat tagasi. Raske on ette kujutada, et ei saa minna poodi ja osta, mida vaja, isegi kui oled seisnud ära pika järjekorra.”

Tänusündmuse kirjeldus ja pildigalerii asub Riigikantselei kodulehel https://30aastat.ee/noorteprojektid/opimapp-teemal-eesti-omariikluse-taastamine/

Tiie Jaaniste
Otepää Gümnaasiumi klassiõpetaja