Määratlemata

27. novembril 2021 toimus Otepää keskväljakul Valgamaa talvine tantsupidu „Pööripäevast pööripäeva“. Tantsupidu kajastas jaanuarist detsembrisse liikudes rahvakombeid ning püüdis kaasaegseid tantse lahti mõtestada rahvakalendri vaatenurgast.

Otepää Gümnaasiumist osales tantsupeol 8 rühma: 1.-2. klassi tantsurühm, 3.-4. klassi tantsurühm, 6. klassi tantsurühm, 7. klassi tantsurühm, noorterühm, õpetajate tantsurühm „Merill“, õpetaja Terje võimlejad ja õpetaja Kaire võimlejad.

Aitäh kõikidele vapratele tantsijatele. Teie tantsurõõm tõi meile oodatud lume.

Aitäh rohkearvulisele publikule, et trotsides tuulist talveilma, tulite meid vaatama ja elasite tantsijatele kaasa.

Uute tantsupidudeni!

Kaire Ojavee
Rahvatantsurühmade juhendaja ja peo lavastaja

Meie kooli traditsiooniline Otikeste pidu ehk esimeste klasside ristimine oli sel õppeaastal veidi teistsugune. Seekord ei kogunenud kõik algklassid aulasse, vaid üritus oli mõeldud ainult esimesele klassile. 4. novembril kogunes 1.a klass teise tunni ja 1.b kolmanda tunni ajal aulasse. Ürituse alguses said värsked koolilapsed mängida soojendusmängu „Teatejooks palliga“. Seejärel esitasid õpilased õpitud luuletuse. Pärast luuletuse esitamist said lapsed endale pähe neljanda klassi õpilaste meisterdatud “Otikeste” kõrvad ning teise klassi õpilaste valmistatud tunnistused. Traditsioonide alla käis ka vande lugemine, mida lapsed kõva häälega õpetajale, huvijuhile ja mängu korraldajatele esitasid. Pidu jätkus mängudega „Lumepalli sõda“ ja „Telefon“. Koos veedetud aeg oli lõbus ning vaheldusrikas.

Üritust viisid läbi kooli õpilasesinduse liikmed 7.b klassist Kertu Juhkam, Lisandra Liivamägi ja Linda Silmere. Aitäh korraldajatele ning teise ja neljanda klassi õpilastele vahvate kingituste eest!

Mariia Medvichuk
1.a klassiõpetaja

Otepää Gümnaasiumis otsustasid võõrkeelte õpetajad tähistada Euroopa keeltepäeva erinevate ülesannetega võõrkeele tundides.

Saksa keele gümnaasiumiosa tundides tutvustas šveitsi vahetusõpilane Emilie Brenta 10. ja 11. klassi õpilastele Šveitsi saksa keele ja ametliku riigikeele erinevusi. Emilie oli valmistanud väga põhjaliku esitluse erinevustest häälikutes, sõnavaras ja piirkonniti. 9. klassis tutvusime koomiksitega ja püüdsime neid ka ise teha.

Vene keele tundides on plaanis 7. klassis kuulata, hääldada sõnu, erinevates keeltes, 10. klassis kirjutada vene keeles: Miks on vaja võõrkeeli õppida? (kleebitakse ühele lehele kokku), 6. klassis joonistame tähepildi. Lisaks leida huvitavad faktid vene keele kohta.

Inglise keele gümnaasiumi tundides tuletasime viktoriiniga meelde kõik EL riigid, saime teada, millal tähistatakse Euroopa Keeltepäeva ning lõpuks saime teada, kui paljudes EL riikides on kasutusel euro. Seejärel toimus Kahoot, mida tegid nii 8. klassid kui ka gümnaasium. 10.klassi I rühma, 7.a ja 6.a klasside keeletundides tutvusime huvitavate faktidega ingliskeelselt plakatilt „20 fakti, mida sa veel Euroopa keeltest ei tea“ ning vaatasime humoorikaid videoid, millega õppisime Euroopa keeltes häälduselt ja kirjapildilt üpris sarnaseid sõnu. Pöörasime tähelepanu ameerika ja briti inglise keele erinevustele. Kahoot viktoriinis said õpilased kas individuaalselt või väikestes rühmades mõõtu võtta sõnade keelevariante ära arvates ning kolmes videos tutvuda briti ja ameerika inglise keele hääldusnüanssidega. 4. klassid tegid posteri, millel oli ühele eestikeelsele sõnale leitud vasted erinevates euroopa keeltes. 5. klassid tegi plakati ühest Euroopa riigist, 6.b klass otsis lippude järgi riike ja tegi väikese kokkuvõtte nendest riikidest. 7. b ja 9. klassid tegid läbi Mini Euroopa digimängu ja koostasid ise küsimusi Kahoot mänguks Euroopa kohta.

Võõrkeelte õpetajad

Avalduse blanketid asuvad siin: (.pdf)  (.docx)