Uudised

Eesti suusahüppajad Andero Kapp ja Kaimar Vagul saavutasid Põhjamaade noorte meistrivõistlustel Soomes Jyväskyläs meeskondlikul võistlusel esikoha.
Esimeses voorus hüppas meie meeskonna eest esimesena Andero Kapp, kes sai kirja 60,5 meetrit ja 101,1 punkti. Ankrumehena startis Kaimar Vagul, kelle hüppe pikkuseks mõõdeti 65,5 meetrit, mis andis 117,6 punkti. Finaalvoorule vastu minnes hoidis Eesti meeskond esikohta.
Teises hüppevoorus lisas Andero üldtulemusele 60-meetrise hüppega 101,4 punkti. Kaimar lendas teises voorus uuesti 65,5 meetrit ja see hüpe andis skoorile juurde 118,1 punkti.
Kahe hüppevooruga kogus Eesti võistkond kokku 438,2 punkti, mis tagas esikoha. Teisele kohale tuli Soome 432,2 punktiga ja kolmas oli Norra 398,7 punktiga.

Lühendatud kujul Delfi uudistest tegi kokkuvõtte Andero klassijuhataja Ave Kruusmaa

Esmaspäeval, 13. veebruaril käisid Otepää Gümnaasiumi 9. klassid Tallinnas ekskursioonil. Külastati Milrem Robotics Eesti kaitsetööstusettevõtet, riigikogu ja teletorni.
Päev algas Milrem Robotics Eesti kaitsetööstusettevõttes. Demonstreeriti THeMis robotit ehk mehitamata hübriidroomiksõidukit. Juba õues näidati meile, kuidas masinat juhitakse ja milleks see võimeline on. Peale seda tutvustati ettevõtet lähemalt. Õpilased said teada, milliseid töökohti Milremis on ja millega töötajad tegelevad. Räägiti inseneride tähtsusest. Tutvustati, kuidas on välja töötatud THeMis. Masin on loodud, et inimesed ei peaks ise minema eluohtlikesse sündmuspaikadesse. Seda masinat kasutatakse nii sõjaolukorras kui ka suure tulekahju ajal.
Seejärel läksime riigikokku, kus meid võtsid vastu Isamaa fraktsiooni nõunik Heleri Pent ning Kagu-Eestist riigikokku valitud Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul. Riigikogus näidati meile valget saali, istungitesaali, Isamaa fraktsiooni ruume ning tutvustati riigikogu liikmete tööd ning nädalaplaani, mida võib võrrelda kooli tunniplaaniga. Meil oli võimalus istuda riigikogu liikmete ja isegi istungi juhataja kohtadel. Priit Sibul käis meiega ka Pika Hermanni tornis, kuhu viis 215 trepiastet ning trepp oli kitsas, kuid kust avanes tänu päikeselisele ilmale väga ilus vaade, ehkki oli ka väga tuuline. Saime lõunat süüa riigikogu puhvetis koos poliitikutega ning teha pilti riigikogu esimehe Jüri Ratasega.

Viimasena külastasime Tallinna teletorni ning osalesime Eesti iseseisvuse taastamist käsitlevas programmis. Meid jagati gruppideks ning iga grupp sai ülesandeks otsida väljapanekutest infot ühe aasta kohta vahemikust 1987-1991, täita tööleht ning koostada lõpuks uudis, mis tuli grupil kaamera ees ka sisse lugeda. Teletorni 21. korrusele sõitsime liftiga, mis oli tugeva tuule tõttu lülitatud aeglasele režiimile ning üles sõitsime lausa kaks ja pool minutit, aga vaade oli võimas.

Oli põnev ja õpetlik päev.

Katarina Kivimäe, Emma Tammemägi, Katriin Ilvese, Kadri Kruusmaa, Christina Piho ja Elerin Enno kokkuvõtted sidus tervikuks Heivi Truu

Vabariikliku emakeeleolümpiaadi piirkonnavoorus osales sel õppeaastal Otepää Gümnaasiumist 11 õpilast. Soovijaid oli rohkemgi, kuid esmakordselt oli riigi poolt kehtestatud osavõtjate lubatud piirarv.
Noorimast vanuseastmest (7.-8. klass) osales Valgamaalt 21 õpilast, kelle seast saavutas 7.b klassi tütarlaps Andra Arulaan II koha. Vaid 0,69 punktiga jäi temast maha 4. koha pälvinud Helena Elmet 8.b klassist. Ka vanimas astmes (11.-12. klass) sai meie kooli abiturient Helis Hein II koha 15 osaleja seas.
Kuna aineolümpiaadile pääsevad vaid parimad ainetundjad, kiidame lisaks eelpool nimetatutele ka kõiki ülejäänud osalejaid: Ida Vahrušev ja Lisete Liivamägi 7.a klassist, Lisanna Lubi, Ronja Vindi ja Katarina Kivimäe 9.b-st, Kirke Tamm ja Kadi Vindi 11. klassist ja Eliise Palmiste 12. klassist.

Emakeeleõpetajate nimel Kirsti Vuks ja Marika Paavo

30. jaanuaril tähistati Eesti vabariigis esmakordselt eesti kirjanduse päeva. Ka meie koolis arutati kirjandust sel päeval rohkem kui tavaliselt ja mitmel erineval moel. Kõik algklassid koos oma õpetajatega rääkisid  raadiosaates kuuldud katkendi Andrus Kivirähki lasteraamatust „Sirli, Siim ja saladused“ veel kord üle, arutati lugemise ja raamatute tähtsust, joonistati selle loo tegelasi. Räägiti ka unistamisest, sõbralikkusest, kiusamisest. Kõikides klassides kõneldi selle päeva olulisusest ning tüvitekstide väärtusest.

Enamikes klassides arutleti põhjalikumalt selle üle, miks on Tammsaare meile väga oluline kirjanik ning milliseid eesti kirjanikke peaksime veel nende loomingu kaudu tundma. Mõned klassid töötasid selle päeva moto järgi lausa kogu nädala. Nii valmisid  5.b klassil  sõnad pildis, kus pilt pidi koosnema ainult kirjandusmõistetest, kirjanike nimedest, lemmikraamatute pealkirjadest või raamatute lemmiktegelastest. Nõnda valmis väga omapärane komplekt modernset piltluulet.

Neljas klass valis omale huvipakkuva kirjaniku, otsis tema kohta infot ja pilte ning koostas esitluse. Kõige populaarsemaks kirjanikuks osutus Kristiina Kass, huvi pakkusid ka Oskar Luts ning A. H Tammsaare. Uurimise alla sattusid veel Ilmar Tomusk, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Hille Karm, Heiki Vilep, Mika Keränen.

Seitsmendad klassid kehastusid eesti kirjanduse tegelasteks ja andsid teose „Libahunt“ sisu edasi oma valitud tegelase vaatenurgast. Tehti ka eesti kirjanduse teemalist Kahooti. Õpilased said võrrelda oma teadmisi teostest ja tegelastest. Üllatus oli see, kui paljudest teostest on Eestis ka film tehtud.  Abituriendid  osalesid samuti kogu nädala vältel eesti kirjanduse projektis, mille käigus loeti eesti kaasaegsete kirjanike teoseid, uuriti nende loomingut ning tutvustati seda kaaslastele, vaadati kirjandussaadet.

Kirjanduslikud killud kogus kokku
Marika Paavo