KAS SIIS SELLE MAA KEEL…

Juba aastast 1996 on luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistatud emakeelepäeva. Sellel päeval pööratakse rohkem tähelepanu eesti keelele.

Esmaspäeval, 14. märtsil algas päev kogu koolile raadiosaatega, milles räägiti emakeelest, murretest ja keele ilust, „kohal oli“  Kristjan Jaak Peterson, kes vastas mitmetele teda puudutavatele küsimustele. Seejärel said klassid näidata oma teadmisi päevakohases viktoriinis. Parimad olid algklassidest võrdsete punktidega 3., 2.a ja 4.b klass. Keskmises vanuseastmes oli parim 5.a ja 9.-12. klasside arvestuses olid võrdsete punktitulemustega 11. ja 12. klass.
Iga klass sai kommikoti mõtete paremaks liigutamiseks

Päev jätkus 1.- 6. klassil aulas, kus kohtuti lastekirjanik Heiki Vilepiga. Umbes neljakümne raamatu autor kandis ette katkendeid oma loomingust. Rohkete küsimuste ja vastuste põhjal sai teada külalise loomingust ja isiklikust elust. Seejärel läksid õpilased kuuldut-nähtut plakatitele jäädvustama, tegeleti ka loovülesannetega. Algklassiõpilased tegid erinevaid rühmatöid ja plakateid nii autori loomingust kui ka luuletustest. Kindlasti harjutati ka kirjatehnikat. Laste tööd on algklasside maja seintel näha. Tulge kindlasti uudistama!

 Mõnusaks vahepalaks oli OG TV, mis viis vaatajad „Kevadest“ kaasaega ja murrete tundmiseni.

7.-12. klassi neiud ja noormehed said mitmekesiseid loovülesandeid: muusikateose põhjal tekkinud meeleolu edasiandmine pildi või sõna kaudu, erinevate võimalustega luuletuste kirjutamine, ristsõnade koostamine, luuletuse illustreerimine, jutu kirjutamine, pildi põhjal kirjutamine jms. Võimalusi oli palju ja igaüks sai endale meeldiva ülesande valida. Kell 10.45 jätkus päev õpilaskonverentsiga.

Oli tõeliselt loominguline päev. Täname kõiki õpilasi ja õpetajaid, kes osa võtsid ja kaasa töötasid.

Fotogalerii asub siin

Emakeeleõpetajate nimel
Tiia Lehismets

Tekstiilitööstuse telgitagused ja taaskasutus

Sellel poolaastal oleme tegelenud tüdrukute käsitöö tundides põhjalikumalt tekstiilitööstuse, moe ja ringmajanduse teemadega. Hetkel on esimesel korrusel suurem väljapanek teksa- ja puuvillase materjali taaskasutuse võimalustest. Saime inspiratsiooni Reet Ausi projektist „Kas teksapükstega saab üldse taevasse“. Valmis erineva suuruse- ja disainiga kotte, mõni padi, 8. klass valmistab pajakindaid ja 6. klass pusib veel lapitehnikas vardakottide kallal. 5.klassi tüdrukud õmblesid käsitsi valmis sokisipsikud üksikuks jäänud sokipaaridest. 4. klassi tüdrukud on valmistanud vahvad tegelased munasoojendajate näol ning valmis voolinud keraamilise munaaluse.

Filmi “Kiirmood, odava moetööstuse telgitagused” vaatamine klassis andis praeguse tekstiilitööstuse ja kiirmoe probleemidest ereda ettekujutuse. Klassides toimus elav arutelu, kuidas keegi oma garderoobi kokku paneb ja mida kappi seisma jäänud riietega peale hakkab. Põhjalikuma uurimuse erinevate kehatüüpide riietumissoovitustest tegid läbi 7. klassi tüdrukud. Valmisid sellekohased kollaažid, mida saab näha käsitöö klassis.

Esimese korruse seintel on teksti ja pildi näol välja toodud mõned teravamad moetööstuse probleemid ja viited artiklitele, kust on võimalik lisainfot hankida. 12. klassi Loovusmooduli õpilaste sotsiaalplakatid ongi valminud nende teemade süvitsi uurimise põhjal.

Loodan, et meie roheline jalajälg on nüüd palju väiksem ja oleme teadlikumad moetarbijad ning eelistame looduslikke tehismaterjale. Samuti tasub  eestimaiseid noori disainereid, kelle tooted on enamasti valmistatud jätkusuutliku moe põhimõtteid järgides.

Õpetaja Ave Kruusmaa

Karl Silmere väga hea tulemus ajaloo-olümpiaadi lõppvoorus

Reedel, 4. märtsil toimus ajaloo-olümpiaadi üleriigiline lõppvoor, kuhu kutsuti piirkonnavooru parimad 8.-12. klassist. Meie koolist osales 9.b klassi õpilane KARL SILMERE, kes saavutas 9. klassi õpilaste arvestuses 38 riigi parima Vabadussõja ajaloo tundja seas suurepärase 8. koha. Kolmandast kohast jäi lahutama vaid neli punkti. Lõppvooru pabertöö oli piirkonnavooru elektroonilisest olümpiaaditööst tunduvalt keerukam, kuna lõppvooru küsimused olid valdavalt avatud ja arutlevad ning koostatud Tartu Ülikooli õppejõudude poolt. Seda hinnatavam on Karli suutlikkus tulla piirkonnavooru tulemusega võrdväärsele tulemusele ka lõppvoorus.

Palju õnne ja edu!

Heivi Truu,
ajalooõpetaja

Keemiaolümpiaadi tulemused

28. jaanuaril toimus keemiaolümpiaadi piirkonnavoor. Valgamaa pingereas saavutas meie kooli õpilastest parima tulemuse Morten Oscar Orussaar, kes võitis 9. klasside arvestuses I koha ning jätkab võistlemist lõppvoorus. Keemiaolümpiaadi üleriigiline lõppvoor toimub 18.-19. märtsil, kus tuleb lahendada nii teoreetilisi kui ka praktilisi ülesandeid.
Hea tulemuse saavutasid ka
Brenda Järv (9.b) 4.-5. koht
Sten-Erik Iir (8.a) 6. koht
Katarina Kivimäe (8.b) 10. koht

Kiidan osalejaid!

Õpetaja Mariana Naaber

Meie kooli neiud naasid riiklikult muusikaõpetuse olümpiaadilt pronksdiplomitega

4. ja 5. märtsil võtsid vabariigi parimad muusikaõppurid omavahel mõõtu muusikaõpetuse olümpiaadi finaalvoorus. Meie kolm südikat neidu Loore All, Katarina Kivimäe ja Eliise Palmiste saabusid koju pronksdiplomitega.

Sel korral osales olümpiaadi lõppvoorus 44 õpilast, kellest nooremas vanuseastmes (7.–9. klass) võistles 27 ning vanemas (gümnaasiumiaste) 17 andekat noort. Osalejate hulgas oli praegusele ajale omaselt korrektuure teinud koroonaviirus, mistõttu tuli mitmel võistlejal viimasel hetkel osalemisest loobuda.

Kahe võistluspäeva sisse mahtus palju emotsioone, pinget ja särinat. Kirjalikus voorus, nagu ikka, tuli näidata oma teadmisi muusikamaailma igast valdkonnast – Raimond Valgrest Ludvig van Beethovenini ning Ladina-Ameerika tantsudest jazzini. Määravaks sai ka  silmaringi avarus. Kõige enam emotsioone ja pingest õhetavaid palgeid sai näha solfedžo-voorus, mis on tõenäoliselt paljude võistlejate jaoks üks keerukamaid.

Teine olümpiaadipäev oli traditsiooniliselt publiku ees esinemine. Alustati soololauludega ning jätkati omaloomingu ettekannetega. Iga aastaga lähevad õpilaste omaloomingulised teosed üha huvitavamaks. Seekord võis kuulda näiteks saksofonikvartetile kirjutatud teost, erinevatele koosseisudele – näiteks klaver, viiulid + plaatpillid kirjutatud lugu jne. Kõige enam andsid omaloomingulises repertuaaris tooni siiski duod: klaver–laul, klaver–viiul, plokkflööt–kitarr jne. Meie tüdrukutele oli sel korral väga suureks toeks kitarrist Jaagup Jürgel. Oma suurepäras mänguga võlus ta ka žüriid, kes tunnustas noort kitarristi parima saatja eriauhinnaga.

Olen õnnelik õpetaja, kellel on tublid ja andekad õpilased. Nende tegemistest saab üksnes rõõmu tunda!

Aplaus ja siiras tänu meie vapratele tüdrukutele!

Õpetaja Eve